Kuidas ma Poolas reisisin, mitte ei sõitnud läbi

- Mina? Poola? Ise sõidan enda autoga?

- "Misasja sa sinna Poola ära kaotasid?"

- "Mina sinu asemel külll ei läheks!"

- Sa ikka tahad minna jah? Mm, nojah, see on ju vähemalt lähemal kui Horvaatia või Rumeenia. See on ju isegi päris lähedal. Poola letsgo.

7-päevase automatka põhjal võib öelda, et Poola on külastamist väärt küll. Eriti juhul kui sa oskad Poola keelt, sulle meeldiks 90ndate alguse nostalgiahäng või soov õppida ja saada sama eesrindlikuks põlluharijaks, nagu seda on Poola põllumehed Euroopa Liidus.

Trendibaar Sopoti kesklinnas. Mitte eriti populaarne, ilmselgelt.

Sopoti puust muuli all.

Euroopa pikim puidust muul Sopotis (511 m merre).

Surf's up bitches. Gdanski rand.

Poola versioon Gaudi-stiilist.

Poola stiil.

Poola H&M.

Stiilinäide Sopoti muulilt.

Stiilinäide Gdanski tänavalt.

Möödunud hiilgeajad Sopoti laululaval.

Tänavakunts. Põhirõhk all paremal nurgas.

Turist mis turist. Osadele turistidele tuleb üllatusena, et ka nemad ise on need arvukad turistid, kes kesksuvel võõraid linnatänavaid ummistavad.

Läänemeri vaadatuna Poolast. Suur vesi, suur taevas, valge liiv. Meie enda meri ju ka.

Kämpingusuvi. Üksik onu ühe telgi, ühe laua, ühe tooli ja ühe külgkorviga motikaga istus igal õhtul oma telgi ees, vahel koos ühe pudeli Poola õllega, vahel niisama.

Matkabuss. Mart peaks neile õli-mootori paigaldama, siis saaks selliseid busse lausa seeriatootma hakata.

Karavaninostalgia.

Pesupäev kämpingus.

2500 km hiljem võib oletada, et tüdruku kohta on see äärmiselt hästi täitsa ise sõidetud. Ja lõpetuseks - on ju Eestis taevas sinisem ja rohi rohelisem?

Vot.