Showing posts with label Rootsi. Show all posts
Showing posts with label Rootsi. Show all posts
Fashionshow
Käisin Kristeli koolis aasta- ja kursuselõpu moe-etendusel. Kõige toredam on, et see, kes julgeb iga hinna eest oma unistuste rada mööda käia, jõuab neile lähemale, ja jõuab kohale ka, kui ta saab õppida seal ja seda, mis kõige rohkem meeldib ja sellepärast ma soovin Kristelile maailma kõige toredamaid Pariisi-aastaid!
Teatrikostüümide väljamüük
Pärast brunch'i boheemlaslikus café Stringis sõitsime Södermalmist tagasi kesklinna ning käisime Rootsi Kuningliku Draamateatri ehk Dramaten'i suurel kostüümide väljamüügil. Lugesin hommikul lehest, et kohal tuleks olla aegsasti, kuna varasematel kordadel kui selline teatrikostüümide tühjaksmüük on toimunud, ulatuvad järjekorrad mitu tiiru ümber kvartali ja seda argipäeval. Täna on aga laupäev ning artikkel hoiatas, et esimestel tundidel tõenäoliselt inimsumma seast rõivaid märgata on kindlasti võimatu. Ja niimoodi trügimine mulle üldse ei meeldi, inimesed lähevad siis loomaks.
Seega rüüpasime kohvi, pannkooke ja võileibu mitu tundi, mõtlesin sakslaste kombetusest ja sellest, et kas kõik on nii ebaintelligentsed, ning tundsin et olin natuke ülbe ennast välja vabandades, miks mulle H&M ei meeldi, miks ma Berliini SUVEL puhakama ei taha minna, miks ma reedeti ilmtingimata alkoholi ei joo ning laupäeviti vahetusüliõpilaste peo-orgiatel ei osale - kui tahad New Yorgis published saada, siis tuleb ilmselt ka pingutada nagu New Yorgis, I guess.
Igal juhul - kui mina sõpradega uhkesse 1788. aastal Gustav III poolt asutatud intelligentide meelelahutusasutusse jõudsin - oli kostüümipidu alanud ja peaaegu ka läbi saanud. Leidsime eest tühjad stanged ja riidepuud õnnetult põrandal vedelemas. Teatrimajas ringi luusides leidime muidugi vähe ekstravagantsemaid ja mitte nii käppelt kaubaks läinud kleite, ülikondi, kostüüme ja jalatseid ning tegime nalja, et tuleks juba tulevase mõisaelu outfitid ära osta, siis ei saa ju ometi mõiski ostmata jääda kui lossis ühest buduaarist teise saalimise rõivad olemas on.
Kuigi mul raha üldse polnud olid sõbrad valmis mulle ühe eseme välja tegema. Kõigepealt tahtsid nad, et ma ostaks endale sini-puna-kollasest sametist narrimütsi-kujulised vateeritud rinnahoidjad. Ma tänasin ei. Siis kui ma aga endale superarmsad kingad leidsin, oli pakkumine endiselt jõus, aga otsustasin, et mul on tõenäoliselt suurem hea meel sellest pildist ja mälestus nendest teatrajaloo prügikasti mõeldud jalatsitest, kui nende füüsiline kohalolu mu kingariiulil.
Tore oli ikkagi, ja väga armas. Ma muidugi ei kujuta ette, mis seal hommikupoole toimus, kuna enamik inimesi, kes sealt poolt tulid, olid midagi ka ostnud, ning missuguseid pärle seal siis leiduda võis. Aga kui ajaleheartiklil oli õigus ja hommikutundidel inimsumma seast riideid leida oli võimatu, siis ma ei kujuta ette, kuidas pea KÕIK ära osteti, isegi kui polnud näha MIDA osteti. Teatrikostüümide lao perenaine ütles, et kuna nende eesmärk oli asjadest lahti saada, siis hinnad olid tõesti odavad, ja ei vastanud üldsegi nende taieste tegelikulte väärtusele. Igal juhul päris väärikas ja glamuurne shoping või avastusretk ja milline atmosfäär!
Kliimamuutused ja äri
Märtsi ja aprillikuu jahe ilm Kesk- ja Põhja-Euroopas põhjustas väidetavalt selle, et inimesed jätsid omale kevadgarderoobi soetamata ning nüüd kui on juba mai, ostavad suviseid riidetükke, mida endale selga libistada. Seetõttu oli aprillikuu terve H&M'i ajaloo halvim kuu - nende müüginumbrid ei tõusnudki, vaid kahanesid ca 10%. Loomulikult vabandataksegi see välja külma ilmaga - mitte sellega, et maailmamajandus on üldiselt suht kehvas seisus, nagu mina olen aru saanud ja H&M'i ei ole küll peaaegu mitte midagi muud kui suur bisness, kus müüakse liiga palju liiga palju liiga palju suvalisi hilpe, millest vähemalt pool hiljem alles allahindlusel maha müüakse, kuigi sealsed kokkutraageldised on nagunii võileiva hinnaga. Seega majanduskliimast väga kõvasti mõjutatud äri.
Loomulikult ei püstita keegi küsimust, et kas üldse on vajalik igal kevadel endale uus kollektsioon kappi vedelema muretseda. Noh, ilmselt H&M'i klientidel on, kuna traageldised on katki, aga isegi nemad shoppasid sel aastal vähem.
Ma tegin paar kuud tagasi Stockholmi kesklinna suuremates kiirmoe poodides vaatluseid. Selles poes, millest ma hiljuti kirjutasin, kus müüakse mürgiseid T-särke, loendasin ma väljapanekuriiulitel 20 000 paari teksaseid. Kakskümmend tuhat paari teksaseid korraga. Mille jaoks? Või siis näiteks suvalistes odavates poodides nagu Gina Tricot, kus on korraga müügil 1000 erinevat mudelit, mida igat ühte on toodetud vähemalt 10 000 tükki. Arvutage ise . 10 miljonit riidehilpu, loomulikult mitte ühes poes, vaid keti vahel laiali, aga tuletage meelde mitu inimest on maakeral - 7 miljardit? Ja kõigest kahe poe ühe hooaja kogutoodang annab kogu maailma inimeste rõivavajadusest ca 1 %. Aga maailmas on kümneid tuhandeid poode, kus müüakse sama suurtes kogustes suvalisi riideid.
Ma polegi kunagi arvanud, et ratsionaalsus on inimlooma tugevaim külg.
Revolutsioon: Moes ei ole mitte miski!
Olgugi, et nafta saab otsa, inimesi on liiga palju ja nad vajavad liiga palju asju, et ahvida esimese maailma heaolu, on päris värskendav tõdeda, et siinkandis ei ole mitte miski enam moes. Olla "in" on täiesti "out".
Ja kui te peaks kuskilt kuulma, et mingi triip või lill on moes, siis see arusaam on ki-vi-ajast. Vastuoluliselt, aga siiski - on vaid üks asi, mis on trendikas - olla mittetrendikas, käia moele vastu, teha hulluseid ja ületada inimeste sotsiaalse taluvuse piire, lammutada konstruktsioone.
Mis isegi veelgi ägedam - originaalne on öelda EI! kodu disainimisele, stilisti palkamisele ja mööblitrendidele ning suvalisele moekale pahnale. Mida vähem su kodu näeb välja moodne, seda postpostmodernsem (Loe: mõistlikum) sa oled. Need, kelle kodu ja riided on moekad - noh, neil pole ilmselgelt maitset ega stiili. Viimane aeg olla unikaalne, enne kui maailm otsa saab.
See, et moetrendid on taandumas, ei tähenda siiski, et rumalad inimesed igal nädalal shoppamas nagu aeroobikas ei käiks, kuna see, et kõik ja mittemiski on järsku moes tähendab seda, et tuleb lihtsalt osta, osta, osta - arvatavasti ei oska kaasaegsed inimesed enam midagi muud eriti tehagi. Eriti veel rahaga.
Stockholm - innovative and nostalgic
Beauty on water/ Ilu vee peal - Stockholmi linn paikneb Rootsi idarannikul Mälareni järve Läänemerega ühendavas saarestikus. Veesilm alati nähtaval, kohtuvad Katuse Karlssoni loost tuttavad värvilised aknaruutudega majad utoopiliste vormidega. 
Stockholm on multikultuurne metropol, mille südameks võib pidada T-Centraleni (kõikide metrooliinide ja rongide lähtepaik) ümbrust ning Sergel’i väljakut, millel asub galeriide ja teatrisaalide kompleks Kulturhuset. Ümbruskonna suured kaubamajad (NK, Åhlens, PUB) ning Kungsträdgården, ooperimaja ja purskkaevudega park, pakuvad kompleksset meelelahutust. Kõndides Drottninggatanil vanalinna suunas, jääb paremale vee äärde raekoda ehk Stadshuset, mis on Globeni (ümmargune hiigelsuur konterdimaja) kõrval linna üks sümboleid.
Vanalinn (Gamla Stan) köidab kitsaste munakivitänavate, kohvikute, galeriide, kirikute ning kuningalossiga. Kohtumispaigaks Stortorget saare keskel. Stureplan on yuppie’de, moejüngrite, butiikide ning trendikate ööklubide kvartal. Muuseumite saar Skeppsholmen on koduks Modernse kunsti, arhitektuuri ja Ida-Aasia väljapanekutele.
Södermalmi boheemlaslikke ja hubaseid põhjakalda tänavaid mööda üles ronides jõuab linna üht parimat vaadet pakkuva kaljuplatvormini (kui jalad ei kanna, sobib ka Katarinahissen - lift, millelt avaneva panoraami taustal on võimalik einestada restoranis). 
Konarlikud munakivitänavad kunstigaleriide ja ateljeedega meenutavad Pariisi Montmartre’i kvartalit. Götgatanil, Åsögatanil ja Bondegatanil leidub põnevaid second hand‘e, vintage-butiike, kunstikaupluseid, arhitektide ja disainerite stuudioid ning salapäraseid ärklikorruseid.
Kesklinnast viib praam rohelisele Djurgårdeni saarele, kus asuvad Vasa ja Nordiska muuseumid, akvaarium, Astrid Lindgreni „Junibacken“, Skanseni vabaõhupark ning Gröna Lundi lõbustuspark. Långholmen on saar päevitamiseks ja ujumiseks lausa linna südames.
Stockholmi linnastus asuvad Drottningholmi palee (kuningapere kodu), Mälareni järves viikingiaegu meenutavad Birka saar ja Hovgårdeni piirkond ning Skogskyrkogården (omapärane metsakirikuaed) kuuluvad UNESCO maailmapärandisse.
Jook. Pidev kohvitamine (fika) on siin väga populaarne. Tassi kohvi hind võib ulatuda 100 Eesti kroonini, kuid siinne seltskond ei näi sellest suurt hoolivat. Autentseim viis veeta kvaliteetaega, on antiigihõnguline Sturekatten (Riddargatan 4, kohviku silt on pea märkamatu ja sinna jõudmiseks tuleb ronida vana maja puutreppidel paar korrust üles). Kohvi kõrvale proovida kaneelisaiakest (kanelbulle) või martsipaniga kaetud printsessitorti (princesstårta).
Söök. Kohalikud jumaldavad toitu, millel on lisamärge "roheline", "ökoloogiline“, "õiglane kaubandus", "lähedal toodetud“ jne. Öko-suunitlusega kohvibaare ja restorane kerkib nagu seeni pärast vihma või kohandatakse olemasolevate menüüsid pidevalt ümber, et pakkuda "puhast" toitu. Maitsta võiks nii rahvuslikku einet lihapallide, kastme ja pohladega, kui lõhe- ja krevetiroogi. Palsam kõhule ja hingele on aga pühapäevane jazz-brunch (avatud 10.30-15.00) Mosebacke Etablissement'is (Mosebacketorg 3). Hinnas (ca 250 EEK) sisaldub söök, jook ning elav jazz-muusika.
Ostlemine. Moesõber seab sammud Street'i moeturule (www.streetinstockholm.se). Kaks korda aastas toimuvalt väljamüügilt leiab kuumi Rootsi brände (Fröken Söt, Acne Jeans, Stray Boys, Jenny Hellström, WeSC, MiniMarket) ülisoodsa hinnaga. Järgmine moeturg toimub suve hakul, 6-8. juunini. Kohalike lemmikud on veel Filippa K, Odd Molly, Ida Sjöstedt ning ultratrendikas Weekdays'i kaubamaja. H&M’i suhtes ollakse üha kriitilisemad, kuna kiirmoe kontseptsioon on vastuolus loodussõbralikkusega.
Hinnad (Eesti kroonides)
Kiirtoit - alates 70.-
Eine restoranis - alates 200.-
Kohv/tee papptopsis - alates 20.-
Kohv/tee kohvikus - alates 45.-
Muuseumipiletid alates 100.-
Üks sõit ühistranspordis 35.-
Transport
Arlanda lennujaamast kesklinna minnes saab valida bussi (www.flygbussarna.se) ja rongi (www.arlandaexpress.com) vahel. Sõidu hind varieerub vastavalt 250.- (buss, 45 minutit) ja 370.- krooni (rong, 20 minutit) vahel ühe suuna eest.
Ühistransport on mugav ja populaarne liikumisviis nii linnasiseselt kui ümberkaudsete vaatamisväärsustega tutvumiseks. Linna südames liiklemiseks sobib jalutamine või jalgrattasõit, lähedalasuvatele saartele ja paleedesse sõitmiseks (Djurgården, Norra Djurgården, Vaxholm, Drottningholm, Sigtuna) võiks soetada kõigis ühistranspordi sõidukites kehtiva 3- või 7-päeva kaardi (hind vastavalt 335 või 435 krooni).
Sama jutt tsenseeritud kujul asub siin.
Subscribe to:
Posts (Atom)