Ärkavad linnad
Hommikune jahe õhk, tipptunnist väljunud autod kiirustamas läbi kesklinna tööle. Bussidest ja trammidest ja trollidest väljuvad tööinimesed. Ärkavad majad, kohvikud, kauplused, kioskid. Luukide avamine, “Tere hommikust!” hüüatus üle tänava, sildid “Open” (jah, ka Tallinnas), portfellidega mehed, kilekottidega mehed. Kotikeste ja kontsadega neiud, tennistes ja seljakottidega turistid. Võrkkotiga turult naasvad vanamemmed ja bussipeatuses suikuvad kodutud. Kaubanduskeskuste ees pinkidel (juba!) tsillivad ja uut päeva ootavad koolivaheajal noorukid. Ohutulesid vilgutavad ja ‘parkimine keelatud’ märgi all peatuvad kaubikud laadimas värskeid toiduaineid maha. Aknapesijad ja koristajad.
Läheneva päeva (raske?) koorem, hommiku taandumine, vargsi ligi hiilivad töömõtted ja –mured. Aga ei – natuke veel nädalavahetust – varahommikused kohvikuminutid, korraks peatumine, et vaadata enda ümber ringi. Ja mis sest, et sarnased ja subjektiivselt igavad, sobivad need korrektseid kostüüme kandvad kontorirotid siia urbanistlikku linnakeskkonda perfektselt. Linn on nende päralt.
Supernoova 2007 telgitagused
Kunst realiseerub kahes kohas, esmalt disaineri peas ja seejärel loetud minutite jooksul laval. Ma mõtlen "seda hetke" kui kõik on valmis ja nii nagu idee ette nägi. Kunsti realiseerumise aeg laiale publikule ei ole pikk, õigemini "lai publik" ei tahagi kunsti realiseerumist vaid meelelahutuselamust, seega on mõnikord kuudepikkuse töö viljaks kolm tühist minutit. Samuti on moekunstil selle filosoofilises tähenduses vähe pistmist modellinduse, muusika, staffi või trendidega. Puhas moekunst realiseerub siis, kui sa näed seda lähedalt. Järgnevalt valitud pildikesi ja emotsioone SN 2007 backstage'ist.
Lõpuaktuse dresscode
Mis tüüpi inimesi ülikooli lõpuaktustel on nähtud? Kes kellele käe ulatab ja kas kniksu tohib teha?Kas rektorit huvitavad neiude paljad õlad ja pruunid sääred?
Appi, mis ma selga panen?
Loe ESMASPÄEVAL, 4.JUUNIL, Üliõpilaslehte ;)
Subscribe to:
Posts (Atom)