If it's A Game - then Play It Hard!

17:43 "mis sa selga paned?" - "mai teaa, mitte midagi erilist vist..." - "okei, ma ostan endale midagi õhtuks, aga ma teen sulle veel kell 7 ühe emergency-calli ja küsin, mis sa panid?" - "ok. ma panen midagi shokeerivat, kui ma midagi välja mõtlen..." - "19:45 Vene kultuurikeskuse ees!!!" 19:27 kodus. "oi fkk, mis ma selga panen???" 19:29 "kle, ma annan sulle taksoraha... a sa seda musta seelikut ei taha panna või?" - "eiii, see on liiga pikk, ja mu mantliga sobib lühike paremini, laena vööd... ja kotti!!!" - "no okei, a mis see sul on, mingi kleit või?" -"kuratkuratkurat ma jään hiljaks juuu" 19:33 "kuhu? mis seal toimub siis" - "..." - "ahah, no ilusat showd sulle siis" - ["oleks ikka pidanud ennast ehtima nagu juudijõulupuu, oleks rohkem teemasse läinud, oleks iroonilisem olnud"] 19:37 Vene kultuurikeskuse ees! „juhuu, just in time“ esimesena nägin suitsetavat eesti-John-Gallianot[antonio]...nice one PARANDUS! John Galliano on ennast vahepeal plaatinablondiks värvinud ja pikad keemilised lokid teinud:D Kleidiga, mille ma planeerisin selga panna, tekkis situatsioon, kus üks meist oli liiga kitsas/lai. Ja jäi siis ikkagi See Must Seelik. Moes küll jah, pikkus ja lõige ja kõik...aga liiga see-hooaeg, casual fashionista. Ilus, aga mitte midagi erilist. No kui, siis see vöö sobis mantli peale ikka nagu valatult. M-Li ebatavaline jakk oli mu õhtu lemmik. Kergelt vormitu, samas ebamaiselt vormis, imelikku värvi, imeliku lõikega jne. Palju ilusaid inimesi, vähe erilisi inimesi. Aga nii hea oli neid kõiki näha, usual f*people. Ja isegi mu No2 lemmik moemees kandis suhteliselt kortsus t-särki, ja nägi ikkagi väga spets välja. Mood on lihtsalt mäng. And it's my favourite one!

ERKI moeshowlt oodatakse hullumeelseid ideid. Keegi ei taha ülikorralikku õmbluskvaliteeti (kuigi see on kena) ega high-street kollektsioone. Pigem nagu kontseptsiooni. Tulevikku. Suurt Kunsti. Midagi hullumeelset. Vene teema oli ok. Sest Russia on praegu väga iN. Aga miski tundus kuidagi odav, läbimõtlemata. Okei, mina ei korraldanud, ma ei tea midagi. Võibolla see pole oluline. Enamik asju laval ei üllatanud. Mõnede eranditega, mis andsid särtsu ja shokeerisid natuke. Kristiina Kesküla „Edevuse vägi“ oli ilus. Bjuutiful. Korralik, kantav ja äge! Ja mu ultimate lemmik Kätlin Kaljuvee ufo-teema „Plastic fantastic“. Väga sehvilt futu, aga nagu Kätlin tavaliselt. Ja Vassilissat ei tohi kritiseerida. Vassilissa on armas novaator. Ja tema kohta loe mõnest homsest lehest, kui hea ta ikkagi on. Teine osa oli parem, kuigi jah, me hilinesime sinna, sest kokteili järjekord oli liiga pikk ja meile tundus, et kõik on veel vaheajal. Agnese Narņika „The dream on“ oli väga väga ilus. Nagu Diesel. Femmest võid edasi lugeda. Hehee, ja siis peale seda kohe kollektsioon „Munn“, mis sai ilmselt kõige suurema aplausi, sest see äratas inimesed ellu ja pani kaasa elama. Laval oli fun ja saalis oli fun. Asjad iseenesest ei olnud väga innovaatilised, aga idee oli super ja see oli naljakas. React! Ja „You cannot tame butterfly“ Erikka S Bahnsenilt Taanist oli oli oli ja tal olid sehvid jalanõud, palju värve, palju tööd&vaeva ja julgust.

Õige muusika on hea. Tere, ma manipuleerin sinuga. Kogu eelneva jutu ja üldse mõte... ei ole eriti oluline, mida sa kannad vaid kes sa seal riiete sees oled. Sest et mõnikord on kole ka väga armas ja stiilne:)