Kui sa oled Bränd

Kõik maailmakuulsad moekunstnikud, kes kasutavad oma nime kõikidel oma loodud toodetel, peavad olema 1) väga uhked oma nime üle; 2) iseenda üle; 3) kõikide, ja ma mõtlen, KÕIKIDE, oma ja oma disainerite loodud esemete üle. Ma mõtlen, et... kui sul oletame, et on oma kollektsioon, või isegi terve moemaja, siis sina, sinu meeskond ja sinu sihtgrupp, peavad tunnetama SINU NIMEGA asju kui sulle/teile/neile loodutena. Noh, sul endal ei ole väga raske oma nimega elada, eks. Kõik inimesed elavad oma nimega. Aga sa pead elama oma nime ja iseendaga kui kaubamärgiga. Brändiga. Sinu nimi ja sinu bränd on visuaalne pilt inimese peas sellest, milline on tema ideaalmaailm. Kui sa oled lemmikbränd. On vist palju lihtsam olla Dolce & Gabbana kui Diane von Furstenberg. Mõlemad on umbes sama kuulsad ja edukad. Ja mõlemad on nii brändid kui inimesed. Dolcet & Gabbanat on aga kaks -kas nende vastutus omanimelise brändi ees on väiksem? Nad on mehed ka. Diane von Furstenberg on naine, ja teda on üks. Mõned inimesed jõuavad tippu üksinda. Mõned alustavad ja lõpetavad koos. Kui sa lööd oma nime pitserina mantlinööbile ja mansetinööbile ja vööpandlale ja kotilukule, T-särkidest, teksadest ja jakkidest rääkimata, siis sa pead olema ikka f'king tugev ja enesekindel. Mõned asjad on koledad ja neid tahaks tomatitega loopida. Mõni inimene on sümbol jah. Päris Hilton on väga uhke selle üle, et ta on bränd. Aga palun! Ole ka! Sest isegi kui mina ei paneks oma nime tõsikoledatele asjadele, siis selle tõsikoleduse üle me võiksime vaielda kuni järgmise hooajani.