Kui ma astusin Balti jaamas I klassi vagunisse ja küsisin, kas vabu kohti on, öeldi, et kõik kohad on juba täis. Tallinnast Tartusse sõitjad olid stiilsetes ülikondades härrad ja prouad, mõned rääkisid mobiiliga ja mõned olid läptopi avanud ja tegelesid tööasjadega. Mina suundusin kõrvad lontis II klassi, kus õhku oli vähem, kommi ja kohvi ei pakkunud keegi ja mingid esimese kursuse eided lobisesid kaks ja pool tundi kõva häälega sellest, et meeste vanemad on nõmedamad, kui naiste vanemad. Aga muidu oli perfi, parem kui Sebe buss ja vähemalt kolmandiku võrra odavam. Inimesed olid seal koledamad, kui I klassi vagunis.Kui ma astusin Tartu rongijaamas I klassi vagunisse ja küsisin, kas vabu kohti on, öeldi, jah, palun, muidugi on, näete, siinsamas. Seejärel toodi kommi, kohvi, interneti juhe ja sooviti head reisi.Tartust Tallinnasse sõitjaid I klassis on poole vähem, neil on lihtsad riided ja mees minu vastas käib iga 7 min järelt suitsetamise kabiinis. Kõigepealt tellis ta kohvi, seejärel läks üle Gin Tonicule ning nüüd naudib kolmandat (!) mini-pudelit Viru Valget. Kelnerile ütles ta just "Ma maksan ära, rohkem vist tellida ei jõua. Kohe oleme linnas."Aga kuhu kaovad need, kes stiilselt Tartusse sõitsid - jäävadki sinna, kaotavad oma võlu või reisivad ühe suuna II klassis?
Tallinnast tulles kuulati i-podist mussi, kanti Gucci päiksekaid ja vaadati päiksepaistelisse õue. Yuppie värk. Nemad joovad ehk kodus salaja peeneid kokteile.Ma tunnen ennast praegu kah nagu yuppie - istun siin, teen (tegin) tööd, vahepeal vaatan aknast kaugusse, tellin kohvi ja mõtlen, et kogu aeg on kiire. Sellepärast ma ju I klassi võtsingi, et saaks juhtme seina ja asju teha.Aga mis mees see mu vastas on - härra-alkohol-lahendab-kõik-mured? Vahepeal lahendab ta ristsõnu. Tal on kurvad silmad ja kole vest. Aga ma arvan, et ta ei ole halb.*Ma saatsin presidendile essee ka:)