Ärkavad linnad

Hommikune jahe õhk, tipptunnist väljunud autod kiirustamas läbi kesklinna tööle. Bussidest ja trammidest ja trollidest väljuvad tööinimesed. Ärkavad majad, kohvikud, kauplused, kioskid. Luukide avamine, “Tere hommikust!” hüüatus üle tänava, sildid “Open” (jah, ka Tallinnas), portfellidega mehed, kilekottidega mehed. Kotikeste ja kontsadega neiud, tennistes ja seljakottidega turistid. Võrkkotiga turult naasvad vanamemmed ja bussipeatuses suikuvad kodutud. Kaubanduskeskuste ees pinkidel (juba!) tsillivad ja uut päeva ootavad koolivaheajal noorukid. Ohutulesid vilgutavad ja ‘parkimine keelatud’ märgi all peatuvad kaubikud laadimas värskeid toiduaineid maha. Aknapesijad ja koristajad.

Läheneva päeva (raske?) koorem, hommiku taandumine, vargsi ligi hiilivad töömõtted ja –mured. Aga ei – natuke veel nädalavahetust – varahommikused kohvikuminutid, korraks peatumine, et vaadata enda ümber ringi.

Ja mis sest, et sarnased ja subjektiivselt igavad, sobivad need korrektseid kostüüme kandvad kontorirotid siia urbanistlikku linnakeskkonda perfektselt. Linn on nende päralt.