Kaks nädalat enne kooli ja Global Media Study kursuse algust toimus kuldaväärt tund 'eluülikooli raames', mille käigus corridor-mate Pakistanist tegi algust minu ajaloolise ja uudisväärtusliku harimisega Aasia, Aafrika, Afganistani sõja, äri, hariduse ja massimeedia teemadel. Seejärel vaatasime ühte Pakistani tutvustavat dokki, mis siin kohalikus kanalis kord nädalas eetris on ja ma sain teada, et Pakistan on nagu täitsa arenenud ja normaalne maa kui mõned asjad kõrvale jätta. Reisisihtkoht see siiski pole ja tuusikuid sinna lähiaastatel ei tehta. Muide, kui Indias on Bollywood, siis Pakistanis on Lollywood.
Lisaks käisime täna kohvitamas Odenplani lähedal asuvas kohvikus, mille interjööris ei ole midagi muudetud alates kohviku avamisest - 1950ndatest. Kohvikupidaja on väike armas saksa vanatädi ja tema riietus on vanaema-vintage-cool (vt ka Topshopi vintage-osakond). Mul oli seal täpselt selline tunne nagu ma arvan et minu vanaemal oli kui ta noorena kohvikus käis. Kõik peale külastajate oli täiesti autentne. Ja kohvitassi suurus, hind ja maitse olid omavahel perfektses suhtes.
Kontserdimajas vaatasime fotonäitust "The photo of the year", mis on kokku pandud Dagens Nyheterile pildistatud parimatest pressifotodest. Seal oli üleval umbes viisteist tööd, mis olid saanud omas kategoorias Aasta Foto tiitli ja umbes kolmkümmend tööd, mis olid lihtsalt DN fotograafide pildistatud ja zhürii poolt hinnatud kõige professionaalsemateks ja paremateks pressifotodeks. Sõda, Aasia, Aafrika, mure, vanemateta lapsed, õnnetused, kurbus, kliimasoojenemine jne. Masendav. Professionaalne masendusekunst, ma ütleks. Ilusti kujutatud halbus. 'Reaalsus' dokumentalistikas. Õnn olla Eurooplane. Katja ütles, et "Me peame olema õnnelikud, et meil... Me olemegi õnnelikud! Punkt."
No comments:
Post a Comment