Kaubamajad Tokyos, Berliinis, New Yorgis, Stockholmis, Pariisis ja igal pool mujal näevad üsna ühesugused välja. Mulle torkas see silma pärast seda kui kadrib kirjutas hiigelsuurest kuusest Lafayette'is ja mul see ka kohe eelmisest aastast meelde tuli.
Meenutades eelmist, seda ja ilmselt kõiki tulevaid aastaid, palun väga - jõulud keset kaubamaju Stockholmis (NK kaubamaja) ja Pariisis (Galeries Lafayette). Ühesugused, loomas "jõulu tunnet" ja manipuleerides ületarbivate kodanikega, et kaubamaja-jõulud on ikka nii ägedad. Paneme
kõik väikestesse karpidesse, kilekottidesse ja kingime üksteisele stuffi, eks. Eks. Pliiis.
Täna algas Stockholm School of Business'is uus kursus, Contextualizing Consumption, mis on loodetavasti sama aine, mida ma peaks trtus sooritama, aga see siin on veits kuulim (alustades õppejõust...). Õhkkond on muidugi natuke teine ja sotsiaalsele survele alludes tuleb mul ennast hommikuti rohkem sättida, et rohkem Äri välja näha, aga see on muidugi okei. Näen hea meelega välja MITTE nagu H&M-i lembud sakslased ja rootslased. Hihi. Juba testisin ka seda, et kui öelda, et õpin meediat ja kommunikatsiooni, siis peetakse kampsuniks või vähemalt veits friigiks, kui öelda, et PRi, on kõik mycket bra. Kui öelda communication management, siis peab seletama, mis asi see on. Turundus- ja muud sorti äri-inimesetele!? Appi.
Ja siis üks saksa pimm, kes ilmselt arvab, et Riia on Tallinna pealinn ja kes Saksamaal International(!!!) Business'i õpib pidas neid tekste, mille põhjal homseks seminariks peab valmistuma, Eriti Rasketeks öeldes, et seal ei ole vastuseid kirjas (no tõesti kahju, et ise mõtlema peab), ning arvas, et tarbimiskäitumine ei ole kohe kuidagi rahvusvahelise äriga seotud ning et üleüldse see marketing on veits nõme... dsiisas. Mida inimestele Äris siis õpetatakse? See on mingi majandusinimeste komme, et ärme räägi tarbimisest ega tarbimisühiskonnast ega tarbimiskultuurist ega isegi mitte natuke tarbimiskriitkast, vaid istume kõik pruuni laua taga jalad laua peal, palume Cindyl järgmine kohtumine edasi lükata ja joome kokakoolat või?
Kaubamajad Tokyos, Berliinis, New Yorgis, Stockholmis, Pariisis ja igal pool mujal näevad üsna ühesugused välja. Mulle torkas see silma pärast seda kui kadrib kirjutas hiigelsuurest kuusest Lafayette'is ja mul see ka kohe eelmisest aastast meelde tuli.
Meenutades eelmist, seda ja ilmselt kõiki tulevaid aastaid, palun väga - jõulud keset kaubamaju Stockholmis (NK kaubamaja) ja Pariisis (Galeries Lafayette). Ühesugused, loomas "jõulu tunnet" ja manipuleerides ületarbivate kodanikega, et kaubamaja-jõulud on ikka nii ägedad. Paneme
kõik väikestesse karpidesse, kilekottidesse ja kingime üksteisele stuffi, eks. Eks. Pliiis.
Täna algas Stockholm School of Business'is uus kursus, Contextualizing Consumption, mis on loodetavasti sama aine, mida ma peaks trtus sooritama, aga see siin on veits kuulim (alustades õppejõust...). Õhkkond on muidugi natuke teine ja sotsiaalsele survele alludes tuleb mul ennast hommikuti rohkem sättida, et rohkem Äri välja näha, aga see on muidugi okei. Näen hea meelega välja MITTE nagu H&M-i lembud sakslased ja rootslased. Hihi. Juba testisin ka seda, et kui öelda, et õpin meediat ja kommunikatsiooni, siis peetakse kampsuniks või vähemalt veits friigiks, kui öelda, et PRi, on kõik mycket bra. Kui öelda communication management, siis peab seletama, mis asi see on. Turundus- ja muud sorti äri-inimesetele!? Appi.
Ja siis üks saksa pimm, kes ilmselt arvab, et Riia on Tallinna pealinn ja kes Saksamaal International(!!!) Business'i õpib pidas neid tekste, mille põhjal homseks seminariks peab valmistuma, Eriti Rasketeks öeldes, et seal ei ole vastuseid kirjas (no tõesti kahju, et ise mõtlema peab), ning arvas, et tarbimiskäitumine ei ole kohe kuidagi rahvusvahelise äriga seotud ning et üleüldse see marketing on veits nõme... dsiisas. Mida inimestele Äris siis õpetatakse? See on mingi majandusinimeste komme, et ärme räägi tarbimisest ega tarbimisühiskonnast ega tarbimiskultuurist ega isegi mitte natuke tarbimiskriitkast, vaid istume kõik pruuni laua taga jalad laua peal, palume Cindyl järgmine kohtumine edasi lükata ja joome kokakoolat või?
2 comments:
See on tõsi, mis puudutab sakslaste mõtlemisvõimet. Üks tüdruk siit suure sisseastumiskonkrusiga magistriprogrammist läks ära, kuna talle ei meeldinud, et seminarides tuli rääkida ja ta tundis, et teda pidevalt nagu jälgitakse ja see tekitas pinget (seminar nagu ikka, kui tahad konutad vaikselt nurgas).
Ma vaatasin eile filmi Schindlers list ja mõtlesin, et sakslased pole mulle kunagi sümpatiseerinud.
Post a Comment