Hoolimata oma iroonilistest märkustest suurte logode ja tarbimisühiskonna rumaluste kohta, vastan ma hetkel eksamiküsimusele, mis kõlab nii
A number of chapters and articles throughout the course have taken a critical stance towards certain aspects of consumer society, such as globalization and materialism; discuss ways in which marketers in multinational firms can use these insights
ehk siis pean ma kujutama ette, et olen rahvusvahelise (btw, mulle tundub, et õppejõud kasutab siin sõna multinational valesti, vaevalt ta mõtleb mitmerahvuselist ettevõttet, vaid ikka rahvusvahelist ettevõtet) ettevõtte turundusjuht ja pean pöörama tarbimisühiskonna kriitika oma firma positiivseks turundusplaaniks. Mul ei olegi tegelikult logode ja shoppamise vastu kohutavalt vastakaid tundeid, vaid pigem mingi nendega alati kaasa tuleva varjatud ättituudi ja konstrueeritud kategoriseerimise vastu.
Peale paari banaalset ettepanekut laieneda itta ja avastada uusi ja tarbimisteadlikkusest veel väga kaugeid turge diliitisin ma need 3000 tähemärki modernse turundusparadigma kohta ikkagi ära; kuidagi nõme tundus iseenda vaadetele täpselt vastupidist soovitada. Kuigi - teoorias on see ju ikkagi option, mida, võib kihla vedada, osad ettevõtted nii kaua kui see veel võimalik on, ka kasutavad. Muide, sel ajal kui Tartus paluti eelmisel aastal(2006) 'postmodernismi' kontseptsioonis veel sügavalt kahelda, siis USA teadlased kasutasid juba 2002. aastal terminit 'post-postmodernism'?
Igal juhul arutlesin ma siis iseenda, Stuart Halli, Jean Baudrillardi, Michel de Certeau ja teistega (mõttes muidugi, nagu Karupoeg Puhh) ja jõudsin järeldusele, et kui kõik on enivei sotsiaalne konstruktsioon - sugu, klass, rass, rahvus, seksuaalsus, staatus jne - siis on kogu "vajaminev" kraam selle paralleel ehk füüsiline konstruktsioon. Siin võiks muidugi arvukatele teadusartiklitele viidata, mis mul siinsamas paremal ca 20 cm virna moodustavad, aga ma ei viitsi, ma teen seda ausõna sellel eksami paberil. Igaljuhul - kui füüsilist kraami toota või hävitada on keskkonnavaenulik, siis tuleks seda mitte teha ning hakata kraami uuesti kasutama. Eiei, mitte tolmuses ja vanamoelises sekondhändis või uus/taas/jällekasutuskeskuses, vaid ilusates ja puhastes ja stiilsetes poekeskkondades.
Sest sotsiaalseid konstruktsioone erinevalt füüsilistest on lihtsam de-konstrueerida ja ma jõudsin enda meelest ikka suht geniaalse vastuseni, mida nendes multi-inter-natsionaalsetes firmades teha võiks - kogu vana kraam tuleks uuesti kenasti läikima lüüa ja müüki panna. Tootmine tuleks lõpetada ja hakata tegelema vanade asjade kogumise, parandamise ja hüperturundamisega. Ja seda ei pea tegema mingid punaste juuste ja põlvini kampsuniga tudengid, vaid disainerrõivaid kandvad ja ökomajades elavad täiskasvanud. Maailmal ei ole mitte ühtegi uut firmat ega brändi ega vidinat puudu mu meelest, kõik on juba olemas ja rohkemgi veel. Isegi Aafrikasse jätkuks (selle märkuse Rootsi professorid paluksid mul muidugi ümber sõnastada).
Mul tuli meelde, et Artur ükskord väga tabavalt mainis, et öko tuleb teha glamuurseks. Ehk siis minu meelest on vabalt võimalik kogu olemasolev kraam uuesti väga peeneks ja moodsaks vuntsida ja uuesti maha müüa. Kuidas küll ärimehed pole selle peale varem tulnud, et ühte asja saaks vajadusel ka kaks korda sama raha eest maha müüa, kusjuures tootmiskulud jäävad täitsa ära. Ja teisel korral võibolla isegi kallimalt, kuna vanadel asjadel tekib ajaline väärtus ju. Kui KÕIK nii teeks, siis see olekski paradigma vahetus. Keegi tahab mind tööle võtta või?
11 comments:
muidu oled küll tark tüdruk, või vähemalt suudad selle mulje jätta, aga sõna 'multinational' üks tähendusi loomulikult ongi 'rahvusvaheline', nii et ega õppejõud ka päris nii loll ei ole :)
aga mis vahe on siis ikkagi inter- ja multi-nationalil? või ongi sünonüümid, et pmst võiks sõna international relations asendada sõnaga multinational relations? sest et minu meelest multi-national tähendab sisemiselt mitmerahvuselist, aga inter-national tähendab mitmes riigis tegutsevat...
Annelis, multinatsionaalne ettevõte on tõepoolest selline termin, mida kasutatakse. Õppejõud ei eksinud. Ent on vaieldav mida multinatsionaalse ettevõte all mõeldakse. Mõned ütlevad, et üheks kriteeriumiks ON, et ettevõte tegutseb mitmes riigis, mõned ütlevad, et oluline on ettevõtte maht, ehk et MacDonald's oleks multinatsionaalne ettevõte ka siis kui ta tegutseks ainult USA-s.
poteito-potaato, vahet pole kuidas neid kutsutakse.
aga ma võtan su kohe tööle, kui tahad! head ideed!
On jaa. Teeme firma.
Havai tavai, teiega iga kell!
second hand-riided on tegelikult pariisis kuum teema (ma usun, et stockholmis ka). nad oskavad neid müüa. näiteks lafayette'i kaubamajas, mis on pariisi suuremaid ja kallimaid, on noorteosakonnas ka second hand'i nurk. see on küll väike, aga riided on hoolega välja valitud ja puhtad, nii et neid müüakse nagu uusi. samas kõrval on guess jeans, pepe jeans, diesel ja muu kraam. hea näide on ka pood nimega kiliwatch, mis müüb striitgeari, aga pool poodi on second hand ja pool poodi uus kraam. sama moodi korralikud, puhtad asjad, lihtsalt kiliwatchi leibel "used" on küljes. ega seal poes ei saagi hästi aru, kus lõppevad uued riided ja kust läheb üle second hand'iks. nende kodukalt www.kiliwatch.fr saab vaadata videoid poest, veebikaamerat jne.
mõjub palju ahvatlevamalt, kui mõni tartu keldripood sildiga "kasutatud rõivad saksamaalt" vms.
samas on selge, et siin taga pole suurt ökomõtlemist, vaid hetkemood: vintage look, punkrokk ja kõik see.
Selles mõttes on ka Bremen Pariisile sarnane, siin on kesklinnas kauplus, mis müüb "first and second hand" kaupu ja üldse mitte odavalt (nt Herrenhosen ab 80 euro). Aga sellist bränditud müümist, nagu Annelis räägib, ei ole ma näinud...
olen neljas kuu uues linnas. suur, elanikke ligi kaks miljonit.
aga poodi shoppama ma enam ei jõua. mu doktoriprogramm asub kesklinnast täpselt nii kaugel, et sinna minek ja tagasitulek annavad paraja moraalse tõrke.
ainsad kohad, mida ma külastan, on Temaga väljas kultuuri tarbimas (eh, nautimas ikka ;) käia ning Carrefouris euroopaliku söögi järel..
eelmised kaks aastat on mul siin aga olnud ostuparadiis: pole olemas asja, mida siin ei saa. nüüd aga leian, et mul on pea iga päev midagi uut selga panna, kui loengusse lähen. ja milleks siis?
Sinu mõtted on head. vormista need artikliks ja saada peer review ajakirjale. iga mõte uuesti kasutusse, mäletad ;)
tubli oled.
p.s. ja multinational ettevõte viitab seal töötavatele rahvustele, mitte asukohariikidele.
Vot mina mõtlesin ka, et multinational tähendab just seda...
Igaljuhul, muidugi on ka siin sekondhänd riided väga kergesti ja ilusatest poodidest kättesaadavad (PUB, Weekdays, Urban Outfitters, Topshop ja Beyond Retro - täielik kullaauk!!!). Ma ikkagi seostaksin seda öko-mõtlemisega, mitte niivõrd moevooludega. See ongi just see uuekooli lähenemine - post-postmodernne lähenemine - vastutulek teadlikule, kavalale ja more or less keskkonnasõbralikule tarbijale. Moes olevad asjad ei tule moodi iseenesest, vaid selleks teevad tööd terved trendianalüütikute meeskonnad ja ettevõtted, kes on samuti kõik need teadus- ja populaarkirjanduse tekstid läbi lugenud ja lähtuvad paljuski sellest, milliseks inimkond ise kujuneb. Seega brändid mitte ei kao ära, vaid muutuvad osaks kultuurilisest kapitalist ja teisenevad valmiskujul identiteedi pakkujast identiteedi loomise kaasteguriks, aga ilma visuaalse võimu sümboolikata. Näiteks juba praegu on Urban Outfitters ühtaegu nii pood, muuseum, kultuurikeskus, peo-, trenni- ja kohvijoomise paik. Mitte segi ajada kaubanduskeskuste kontseptsiooniga, mida ka aegajalt moodsa kultuurikeskusena reklaamitakse kuna kaubanduskeskused võtavad lähenevad kliendile kui rumalale ja passiivsele, samal ajal kui väikesed poed kavalale ja aktiivsele.
Aga mida ma mõtlesin oli jah see, et "uue" kui sellise mõiste deformeerub, uus ei ole enam ihaldusväärne, seega need poed, mis praegu müüvad uut ja vana kõrvuti on siiski väike osa selle kõrval, kes müüvad ainult uut kraami ja toodavad uut mõttetut kraami juurde, et see siis allahindluste ajal maha parseldada. Väärikad ja kestvad brändid hakkavad aga oma toodangut tagasi ostma, ümber putitama, parandama ja väga peenelt ja glamuurelt jälle ja jälle müüma.
Post a Comment