Tokyo tänavastiili iseloomustavad lapsed, kes löövad end üles ja lähevad välja tänavatele. Noored, kes ei poseeri üheski moe- ega muus ajakirjas peale Fruits'i, mis on Jaapani tänavastiili ajakiri. Ajakirjast on välja antud ka kaks osa raamatut - Fruits ja Fresh Fruits (Eestis ka müügil). Harajuku piirkonnast räägitakse kõige enam, aga mida mõnikord ei teata, on see, et Tokyo tänavastiil koosneb erinevate piirkondade subkultuuridest, mis omakorda jagunevad veel sub-sub-subkultuurideks.
Näiteks Shibuya District, mille stiili iseloomustavad päevitunud jume, super-platvormid ja tugev make-up. Shibuya piirkonna stiili võib omakorda jagada Ganguro'ks (1998-2000), Yamamaba'ks (1999-2002) ning Mamba'ks (1999-tänaseni). Viimase alla kuuluvad veel eraldi stiilivoolud celemba, cocoma, lomamda.
Harajuku piirkonna stiili iseloomustab viktoriaanlik nukuriietus ja lokkis juuksed. Kõige kuulsamad on Harajuku Lolitad. Ka Harajuku on elanud läbi erinevaid stiile, näiteks multikategelased (põhiliselt mangad 1997-praguseni), Wamono'd (1997-praeguseni) ja Lolitad (alates 1999-praeguseni), kusjuures Lolitad jagunevad veel omakorda Gooti-Lolitadeks, Printsess-Lolitadeks ning Konventsionaalseteks Lolitadeks.
Pöörane riietumiskultuur näeb reaalsuses välja nii, et lapsed lahkuvad kodust tavaliste riietega, suunduvad oma piirkonda vastavalt, mis stiili nad esindavad, sageli vahetavad rõivaid McDonalds'is ning lähevad seejärel õue oma district'i hängima, mis seisneb selles, et seistakse tänaval, tsätitakse inimestega ja poseeritakse fotograafidele, turistidele ja muudele olenditele. That's it.
Pildil Harjauku piirkonna stiilinäide: Lolitad
Selleks, et süsteem töötaks, on Tokyos 8-korruselised kaubamajad, mis müüvad vastavate tänavastiilide rõivaid. Et rõivad kindlalt müüks on välja kujunenud veel omaette ärimudel - neis monstrum shopping mall'ides töötavad teismelised ise, kes müüvad sitse, satse, paelakesi, kingageksi ja kleidikesi omasugustele, kes käivad nendes keskustes aega veetmas. Tegemist on hiigelsüsteemse hobiga - näiteks sõbrannad lähevad poodi, valivad, shoppavad, tantsivad, proovivad ning sotsialiseeruvad neis poodides. Reeglina mängib vali elektrooniline muusika, ümberringi on kõik värviline, röökiv, vilkuv, sähviv ning igal pool on sädistavad lapsed.
Jaapani subkultuurides domineerivad enamasti naised - poisse niimoodi tänavatel hängimas eriti ei nähta. Vastukaaluks näiteks Inglismaale, kus punkarite subkultuuri esindajad on peamiselt just mehed. Arvatakse, et Jaapani lapsed kulutavad teiste kultuuridega võrreldes rõivastele kordades rohkem raha, kui nende eakaaslased mujal maailmas. Fakt on ka see, et globaliseerumise kontekstis kohtab imiteerivaid versioone Jaapani tänavastiilist ka Euroopas, Hiinas ja Ameerikas. Noh, meil Euroopas on ju emod, nende eksistents muidugi ei ole niivõrd suursugune kui keisririigis.
*
Pildil Shibuya piirkonna stiilinäide: Ganguros
Harajuku piirkonna stiili iseloomustab viktoriaanlik nukuriietus ja lokkis juuksed. Kõige kuulsamad on Harajuku Lolitad. Ka Harajuku on elanud läbi erinevaid stiile, näiteks multikategelased (põhiliselt mangad 1997-praguseni), Wamono'd (1997-praeguseni) ja Lolitad (alates 1999-praeguseni), kusjuures Lolitad jagunevad veel omakorda Gooti-Lolitadeks, Printsess-Lolitadeks ning Konventsionaalseteks Lolitadeks.
Pöörane riietumiskultuur näeb reaalsuses välja nii, et lapsed lahkuvad kodust tavaliste riietega, suunduvad oma piirkonda vastavalt, mis stiili nad esindavad, sageli vahetavad rõivaid McDonalds'is ning lähevad seejärel õue oma district'i hängima, mis seisneb selles, et seistakse tänaval, tsätitakse inimestega ja poseeritakse fotograafidele, turistidele ja muudele olenditele. That's it.
Pildil Harjauku piirkonna stiilinäide: Lolitad
No comments:
Post a Comment