Märtsi ja aprillikuu jahe ilm Kesk- ja Põhja-Euroopas põhjustas väidetavalt selle, et inimesed jätsid omale kevadgarderoobi soetamata ning nüüd kui on juba mai, ostavad suviseid riidetükke, mida endale selga libistada. Seetõttu oli aprillikuu terve H&M'i ajaloo halvim kuu - nende müüginumbrid ei tõusnudki, vaid kahanesid ca 10%. Loomulikult vabandataksegi see välja külma ilmaga - mitte sellega, et maailmamajandus on üldiselt suht kehvas seisus, nagu mina olen aru saanud ja H&M'i ei ole küll peaaegu mitte midagi muud kui suur bisness, kus müüakse liiga palju liiga palju liiga palju suvalisi hilpe, millest vähemalt pool hiljem alles allahindlusel maha müüakse, kuigi sealsed kokkutraageldised on nagunii võileiva hinnaga. Seega majanduskliimast väga kõvasti mõjutatud äri.
Loomulikult ei püstita keegi küsimust, et kas üldse on vajalik igal kevadel endale uus kollektsioon kappi vedelema muretseda. Noh, ilmselt H&M'i klientidel on, kuna traageldised on katki, aga isegi nemad shoppasid sel aastal vähem.
Ma tegin paar kuud tagasi Stockholmi kesklinna suuremates kiirmoe poodides vaatluseid. Selles poes, millest ma hiljuti kirjutasin, kus müüakse mürgiseid T-särke, loendasin ma väljapanekuriiulitel 20 000 paari teksaseid. Kakskümmend tuhat paari teksaseid korraga. Mille jaoks? Või siis näiteks suvalistes odavates poodides nagu Gina Tricot, kus on korraga müügil 1000 erinevat mudelit, mida igat ühte on toodetud vähemalt 10 000 tükki. Arvutage ise . 10 miljonit riidehilpu, loomulikult mitte ühes poes, vaid keti vahel laiali, aga tuletage meelde mitu inimest on maakeral - 7 miljardit? Ja kõigest kahe poe ühe hooaja kogutoodang annab kogu maailma inimeste rõivavajadusest ca 1 %. Aga maailmas on kümneid tuhandeid poode, kus müüakse sama suurtes kogustes suvalisi riideid.
Ma polegi kunagi arvanud, et ratsionaalsus on inimlooma tugevaim külg.
No comments:
Post a Comment