Müra

Maailmas, kus iga ese, tegevus ja inimene kannab sümboleid, hakkab pikapeale närvidele käima, kui hommikul kohvitassi järele ulatudes isegi see sind kõnetab - olgugi "kõigest" stiilis I love tea või Inglise Kolledž või Eesti Päevaleht.

Elud, mis on pilte, teksti, ekraane, helisid ja meediat täis, oleks tervislik omada asju, mis esimesel võimalusel ei kommunikeeri, ei karju tähelepanu järgi ega püüa inimesele iga hinna eest midagi meenutada, tõestada ega kusagile kasti lahterdada.

Miks on tänapäeval nii raske hankida esemeid või näha inimesi, millelt ei karjuks vastu kiri, slogan või statement. On väsitav ja sisult hõre, kui maailmas pole enam puhtaid, teksti- ega kujutisevabasid esemeid ega olendeid, mis annaksid võimaluse olemasolevat loominguliselt tõlgendada.

Maailm on üle sümboliseeritud.

Helsingi

Parem king katusel kui peos

EDIT: Mõtlesin tükk aega, et misasja on katusele asetatud valgustatud kingajoonel ravintolaga pistmist. Jõudsin järeldusele, et ehk on tegemist tantsurestoraniga. Ahhaa-efekt missugune.

Parem Pariis Helsingis kui üldse mitte Pariis

Tavaline elu