Fetiš

Ostsin ühed neoonroosad ja ühed eriti-ilusad-sinised õhukesed sokid. Ma oleks tahtnud veel umbes neli paari osta: kollased, täpilised, heleroosad ja rohelised, aga mõtlesin, et hoian kokku. Kui on olemas nii super kenasid sukke ja sokke ja sukkpükse, siis oh jumal, miks mõned naised ikka veel kannavad osta-viis-paari-korraga-maksad-kolme-paari-eest-tennissokke? Ilusamad on paremad. Need on eriti sobiv täiendus juba olemasolevasse põlvikute-sokkide-sukkade-kollektsiooni.

A dream of a shop around the corner

*Valencia 2005

Erinevalt tavapärasest

Kui ma ei peaks tööl käima, jääksin ma ilma kolmest suurepärasest asjast: - fantastilised päikesepaistelised hommikud, et jalutada mööda jõeäärt tööle - lõunapausid, et istuda kohvikus ja jälgida inimesi - suurepäraste ideede välgatused, mis vahel sähvatavad ja mida saab otsekohe ellu viia Näiteks täna hommikul ärkasin ma tavapäraselt 7.42, peale ühte ja poolt korda äratuse edasilükkamist, tegin endale ühe sooja latte ja erinevalt tavalisest, kuumutasin ka piima (kui ma seda poleks teinud, oleks see olnud minu versioon soojast frappest). Erinevalt tavalisest otsustasin ma juustuvõileibade asemel pühenduda iseenda riietamisele. Jätsin hommikusöögi vahele, et hiljem keskenduda ideaalsele lõunale. Niisiis... Must ja Fuksiaroosa. Erinevalt tavalisest võtsin ma käekoti asemel vöökoti - see annab nii palju vabadust. Et te teaks. Valisin musta värvi riided (kleidi, sviitri, pikad leggings'id, jaki ja päikeseprillid) ja eranditult kõik fuksiaroosad akessuaarid (põlvikud, kaelakee, peapaela, vöökoti). Ühe töökaaslase kokkuvõtlik kommentaar: "Märkamatuks sa täna küll ei jää!" Teel tööle arutlesin ma endamisi inimeste üle, kes absoluutselt ei pööra tähelepanu oma välimusele. Veel vähem huvitab neid shefilt ja shikilt riietumine. Aga mis nemad siis teevad? Või miks käia riides täpselt nagu kõik teised? Teate, kes need inimesed on, jah? - need on moodsad inimesed. Ma loodan, et see oli Vassilissa, kes ütles, et mood on neile, kel pole stiili. Rõivastumiskunst on aga hoopis midagi muud. Ei ole raske kanda trendikaid rõivaid, kuid on kunst riietuda nii, et see oleks stiilne ja originaalne. Jah, tohib ja on isegi väga oK korjata iga hoooaja trendide hulgast üles just Sinule parimad palad, kuid ei ole väga originaalne kanda absoluutselt kõike, mis on parasjagu Cosmopolitani, Stiili või isegi Elle'i moelehekülgedel. These are just tips... You create yourself (oi ma olen slogani inimene). Ideaalsete lõunapauside ja suurepäraste ideede peatükk coming up... Seniks - Mine riieta ennast!

Saabaste surm

Alguses olid mustast samsist pikad suurte kuldsete pannalde ja mustade nööridega allakeeratava ülaosaga saapad. Madala tallaga, number 39. Soojad ja eriti mugavad. Kõige ideaalsemad pikkade säärtega saapad, mida ma kunagi näinud olen. Jalas eriti lahedad, kui ilusti kanda. Oli umbes 1990.a ja ma käisin vanematega külas. Esikus jalanõude juures kulli mängides ütles minu suur 8-aastane sõbranna (mina olin siis 5): “Oh, millised saapad, ei tea, kelle omad need on?”. Mina vastasin suure uhkusega: “Minu emme omad!”. 2005.a augustis, 15 aastat hiljem, leidsin ma need samad saapad vanemate voodi alt nukralt kilekotis konutamas. Aga välimuselt täpselt sama uued ja ilusad. Välja arvatud muidugi need liiga kitšid kuldsed pandlad ja jäigad mustad saapanöörid sääre ülemises osas, taga, lihtsalt kaunistuseks. Nöörid ja pandlad ma eemaldasin julmalt. Tegin saabastele väikese iluoperatsiooni ja asendasin mustad nöörid roosa lindiga. Nad polnud nende aastatega isegi tolmuseks läinud. Harjasin ainult natuke ja ready they were! Pealegi, enamik inimesi arvas, et need on Vagabondi või Bronxi selle sügis/talve kollektsiooni vähemalt 2000.-kroonised mudelid. Võttis täpselt viis kuud, et need pikad täiuslike säärtega saapad sureksid. Talv, lörts, vihm, sool, liiv... you know, tere tulemast Eestisse. Ilusate jalanõude tapalavale. Ma viin nad nüüd prügikasti. Käisin just korraks esikus neid veel katsumas, et kas ikka maksab ära visata. Esikuhämaruses ei saa väga arugi, et nendega ei sobi enam viisakates kohtades käia. Päevavalguses on nad nii nukrad ja väsinud. Jah, miski ei aita enam. Nad lebavad seal nii õnnetult praegu. Ma panen nad kilekotti ja viin siis õue. Aga igaks juhuks, et nad väga ei kurvastaks, ma panen saapa sisse sildi järgmisele omanikule “kanna neid armastusega”. Need meeldisid mulle väga palju ja enamasti kandsin ma neid suure uhkusega!

Office life

Mulle meeldib tulla hommikul tööle. Enne tööd meeldib mulle juua nurgakohvikus üks cafe latte ja süüa üks croissant. Sellel ajal meeldib mulle lugeda värsket ajalehte ja samal ajal kuulata raadiot, kust tuleb parajasti mu lemmiklaul. Või isegi mitu. Tööl meeldib mulle hommikuti astuda uksest sisse ja öelda "tsau", või viisakamatel päevadel "tere". Siis naeratad, räägid korraks ilmast ja hakkab pihta. Kõigepealt vaatame me üksteist selle pilguga, et mis kellelgi täna seljas on ja kommenteerime üksteist - 3 inimest, vanuses 21, 26 ja 44, neil teistel on pere ja päris elu. Ja nemad ei kuluta k o g u oma raha shoppamisele. Aga - mõnikord kui me teeme pausi, et kooki süüa ja kohvi juua, räägime me sellest, kes millalgi kus viimati shoppamas käis, mida ostis ja mis moes on. Kommenteerime, kritiseerime ja kiidame heaks. Me oleme täpselt nii erinevad, et ühesugused asjad meile enamasti ei meeldi, ja meie arusaam trendidest on samuti 80% erinev. Ometi on mul üks ülemusega ühesugune käevõru ja sekretäri 6-aastase tütrega sama peavõru. Ja kolmas asi, mis mulle tööl väga meeldib on see, et me arutame läbi viimase aja kuumad sündmused, mis äsja on juhtunud. Kultuur, sport, haridus, inimesed, poliitika... Väga isiklikule tasandile ei lasku me kunagi, aga mingi üldise pildi võib kokku panna küll. Enamasti arutame me meie ümber mitte meiega toimuva üle. Ja täiendame üksteist. Sellised vahepealsed tööhetked (või töö vahepealsed hetked) on päris näuditavad!

Moenädalad Eesti moodi

Praegu on see in-between-season, kui sügistalvine mood muutub vaikselt kõige trendikamate silmis igandiks, kuid kevadsuviseid asju siiski kanda ei saa, kuna need on (vähemalt Eesti) ilma arvestades veel liiga õhukesed ja heledad. Meil on lumi maas. Kuigi poest enam saapaid ja kindaid eriti ei leia - ilusaid ja trendikaid ammugi mitte. In-between-season'i ajal kannavad eestlased praegu oma vanu talveriideid ja veel ei julge neid uue hooaja asju osta. Peamiselt just sellesama ratsionaalsuse tõttu - lillelist kitlit ju veel kanda ei saa. Ma ühe korra juba mainisin, et kitlid on moes. Siis on see aeg, et välismaal on just lõppenud moenädalad ja disainerid on tutvustanud oma sügis/talv 2006/2007 kollektsioone (sest kevadsuviseid tutvustatakse juba sügisel, moeäris on nii, et aastas on 2 hooaega ja järgmise hooaja trende esitletakse üks hooaeg varem, ehk siis kevadel talve asju ja sügisel järgmise suve omasid). Igatahes, meil siin on aeg kui kõikides kaubamajades ja kaubanduskeskustes toimuvad moe- ja stiili- ja ilunädalad. Lubatakse talve surma ja igasuguseid selliseid rõõmsaid kevadele kohaseid asju. Loomulikult erakordsust, uudsust, omanäolisust... personaalsust, rõhutatakse, et enam ei ole moes "olla moodne ja kanda moes olevaid asju", vaid inimene peaks (loomulikult stilisti nõuandeid kasutades) leidma "just talle sobiva erilise stiili". How cheesy is that.

Minu meelest on naeruväärne öelda, et "kanna ehteid oma eripära rõhutamiseks" või "ära kanna seda triibulist pliiatsilõikelist seelikut, mis praegu in on, vaid kombineeri oma olemasoleva garderoobi põhjal oma isikupärane selle hooaja stiil".

Kahjuks on need kaubanduskeskuste moenädalad tavaliselt veidi imalad. Esireas istuvad vanaemad lastelastega ja ei mingit glamuuri. Päh päh igatahes.

Nelgipäev

Nelgid on jälle moes. Jah, eriti punased, need nõuka omad. Nelgid on uuekooli trendi-lilled. Pealegi, pärast seda kui kõrvalkontori vanamees oli meie tuppa kaks punast nelki toonud, hakkasin ma mõtlema, et miks mitte - lill on lill ja ega nelk kole ei ole. Muide, kui nelk panna Sprite'i sisse, mitte vette, pidavat ta eriti ilusaks ja kohevile-puhevile minema. Ilu ja kohevus ja puhevus naistele meeldib. Elagu nelgid! Ja kus on kreemitort, viinerid, kartulisalat ja shampanja? Rääkimata pikast valge linaga kaetud lauast, anekdootidest ning pitsist viinast. From Russia with love... Aa, ja James Bondist rääkides - täna hommikul rääkisid kaks raadiomeest kirglikult uuest James Bondi autost (Ford Mondeo) ja siis nad unustasid ennast... järgmised kümme minutit oli sisustatud Bondi auto teemaga ja tema auto imevidinatest ja mudelitest läbi aastakümnete. Päris stiilne tegelikult - mehed räägivadki kõige kirglikumalt autodest ja naistest. Kuigi jah, naistele meeldib ka endast ja oma meeste autodest rääkida.Täna on naistepäev!

Tibitripp Tln-Hel-Stockh

Haa, see nädalalõpu kruiis Tallinn-Helsingi-Stockholm oli kevadine tibitripp, mis mõjus riidekapile ja meeltele värskendavalt, rahakotile laastavalt. Õnneks mu sõbrannad ja ema ja nende emad arvavad ka, et shoppamine is a MUST DO, niiet mu süümekad kestsid umbes kümme minutit, mis kulus oma kontojäägiga tutvumiseks. Ma olen õnnega koos. Mine H&Mi ja sa lähed samal ajal oma vanaema riidekappi. Ma luban. See on hämmastav kuidas mood kordub. Ma ei ole selles iial varem nii veendunud olnud. Ma annaks pool väikest sõrme ühe vanaema riidekapi eest praegu. Veel rohkem trendikad on need, kes mitte kunagi mitte midagi ära ei viska. Sest kõik need koledad kitlid ja närbunud toonidega seelikud-pluusid, taksojuhivestid, katkise tallaga ketsid... KÕIK ON NII IN, et ma hakkan veel taga nutma, mis ma kunagi ära olen visanud. Need veidi robustsed materjalid, augulised pluusid, sitsid-satsid, kortsus linane ja puuvill, lohakas meremehe triip ja luitunud tuhmid kevadiselt udused värvid. Ohh...

Mood massidesse?

Tänase Postimehe majanduskülge täidab lugu sellest, mis on kevadel moes. No minusugusele oli see ikka päeva tipphetk. Kujuta ette, nad kulutasid ju terve lehekülje. Jääb veel oodata, et EPL ja PM kirjutaks moest ja trendidest ka esiküljel. Aga jee! Ma leidsin selle artikli ja rohkem polnudki mõtet lehte lugeda. Kuigi selle loo sisu ei olnud mitte midagi uut - märtsi Vogue'is ja sellistes kohtades puha sama jutt. Igal juhul ma loodan, et mood teeb ka eesti ajakirjanduse veergudel veel revolutsiooni. * täna oli loengus 17 inimest, neist 3 noormeest ja 4 neiut kandsid roosat pluusi/kampsunit/polo **täna loengus tegid ettekannet 2 paari diisli teksaseid aga auditooriumis oli neid kindlasti vähemalt 2 paari veel

Kas sina oled logomaan?

Mõned inimesed o n logomaanid ja mõned inimesed e i o l e. Internetist saab endale tellida Ralph Laureni seinavärvi ja Gucci lumelaua. "Päris elus" saab neid poest ka osta, aga mitte Eestist. Siin oleks isegi kergelt koomiline minna Munakale või Kuutsemäele oma edevalt kergemeelse rõivabrändi nime kandva lauaga. Noh, mina tahaks küll sellist inimest näha, ma pildistaks siis teda ja puha. See oleks nagu vaatamisväärsus. Ma pole ju päris-elus ühtegi sellist näinud. Vogue'is ainult. Aga õigus jah, firma nimi on ju ka vaid äri. Pealegi, raha on maailmas olemas - tuleb ta ainult enda juurde suunata. Isegi siis, kui sind tuntakse kui moekunstnikku, võid sa hakata tootma müslit. Imelik. Mõned inimesed ostavad isegi toiduaineid brändi nime pärast. On siis ilusam, kui kapis on Kellogg'sid, ja mitte maisihelbed? Ja Evian, mitte tavaline vesi? Ma ei kritiseeri - kindlasti on olemas võimalus, et need tõesti on paremad. Pealegi on bränd kujutluspilt meie peas - kui sulle tundub, et Vivacolori idee ei ole päris sinu elu kontseptsioon, osta muidugi RL seinavärv.