Eesti glamuurikad on ikka "superb lahedad" (loe: ülepingutatult feigid). Nad naeratavad, näevad ilusad välja, on piitspeenikesed ja pringid, joovad kokteile ja lobisevad lakkamatult, kõlgutavad jalga, suitsetavad ohjeldamatult, helistavad või välgutavad niisama oma Nokia trendikollektsiooni telefone, rüüpavad Cosmopolitani või Bloody Mary’t ja kädistavad edasi. Fotograafi lähenedes võtavad nad sisse oma parima poosi ja naeratavad veel laiemalt oma valgendatud hambaid.
Juba kaks kolmapäeva järjest on mind erinevatel põhjustel kutsutud kohalikele glamuurikatele trendikasse lounge’i. Eelmisel kolmapäeval oli see peaaegu, et disaster – tohutult rahvast, ilmselgelt liiga vähe ruumi, seisad ja ootad ja siis ei näe seda, mille pärast kohale tulid – näiteks ükskõik-mis-moemaja-kollektsiooni sügis/talv 2006/07 esitlust.
Ürituse probleem oli see, et inimesi oli kutsutud(või tulid nad ise?) liiga palju ja minu probleem oli see, et ma seisin vales kohas (mujal polnud ruumi). Sel kolmapäeval oli vähemalt alkohol ja suupisted tasuta, inimesi ja õhku oli rohkem ja ma teadsin, et peab feik olema. Minu probleem oli see, et peale ühte Cosmopolitani meenus mulle, et olen autoga ja loobusin inimeste passimisest ja jala kõlgutamisest. Näod olid samad, fotograafid olid samad, ajakirjanikke ma eelmisel korral ei näinud, sel korral nägin kahte. Mõtlesin, et mulle jubedalt meeldib neil üritustel käia ja vaatluseid teha, ma võiksin olla juba glamuurikate vaatlusspets ja superkriitik.
Mõlemal korral peale turvamehele naeratamist, trepist alla laskudes ning tänavale värske õhu kätte jõudes olen ma omaette selle võltsglamuuri ja tahan-tunda-ennast-tähtsana-ürituse käest pääsemist sisemiselt irvitanud. Kui silmakirjalik saab veel olla?
Loe ka:http://www.femme.ee/aktiivne/sotsiaalia/2976
2 comments:
Tead, ma kipun arvama, et ega siin meie väikses konnatiigis saagi ühtki päris glämmüritust olla, ükskõik kui palju keegi oma prinke pepulihaseid või valget hambapärliketti ümbritsevaid naeratuslihaseid ei pingutaks. Aga ma ei tea glamuurist tegelikult midagi.
Ja minu meelest ei ole sa silmakirjalik, vaid eluterve mõtlemisega.
Aga mulle tuli meelde hoopis teistsugune glämm - pensionäride glämm :) Sattusin hiljuti töö pärast ühele ütitusele, mille aukülalised olid naised 65+
Ja kuigi nende juures oli palju kummastavat: roosa huulepulk proteesidel või liigmeigitud sinised silmad, siis mõne daami puhul ei jäänud muud üle, kui mõelda WOW!
Ja seda mitte ainult nende hoolikalt valitud riietuse ja pärlite pärast, vaid hoiaku pärast. It was real!
Post a Comment