WELCOME TO THE KINGDOM OF H&M

Rootslannad näevad head välja – blondid, keskmiselt grillkanad (ja ma kogu aeg imestan, kas nad käivad välismaal päevitamas, solaariumis või nad päevituvad siin nii hästi) ja kannavad H&Mi. Sellepärast ei ole H&M enam üldse nii hea mõte, kui ta paljudele tundus, kui ma ütlesin, et Stockholmi kolin. Esiteks – kui sul on seljas H&M, siis kõik teavad seda, sest nad käivad seal ise ka iga päev. Teiseks – rõivatööstus, kui ma õigesti mäletan on looduse reostamise maailma top 10s, seega kiirmood paha paha. Kolmandaks, kiirmoekettidest saab küll viimase moe kõige kiiremini ja odavamalt, aga garanteerib selle, et kõik näevad ühtemoodi (head) välja, aga mitte mingil moel erilised või spetsid. Lihtsalt moodsad.
When London is all about designer clothes (no matter fake or original), then Stockholm is all about H&M. When London is all about glamour, then Stockholm is all about fun.
Kui Londonis ühe tube’isõidu jooksul näeb enam vähem ära, mis firma telefonid kõikidel inimestel on ja mis firma mp3-mängijatest neil parajasti muss kõrva voolab, siis Stockholmis on täpselt vastupidi. Tunnelbanas eriti mobiiliga ei räägita ja mp3 mängijad on kõigil sügaval taskus. Ning toetudes Helenale, on NYs vist koguni nii, et kõikidel lihtsalt on ipod ja jutul lõpp. See olevat umbes sama tavaline nagu see, et sul on jope. Stockholm on selles mõttes väga rafineeritud. Nad ei ole kaubamärkide peal väljas, nagu London ja New York, mulle tundub.
See on võibolla loogiline, kuna siin on sotsiaalne võrdsus ja täielik heaolu kõigile (vähemalt väliselt) ning enamikul inimestest ei tule mõttessegi osta spetsiaalselt hiigellogodega päikseprille või koguni feik disainerrõivaid (kuigi need on ka Londonis ja Nys sooo nineties), et teiste inimeste seast välja paista. See on okei, et sa oled vaid üks paljude seas. Mõnes teises linnas see nii okei ei ole.
Muidu on kõik väga trevligt, aga ma pole H&M totaalse ülemvõimu tõttu näinud veel ühtegi eriti kuuli inimest, kes näeb eriti eriti lahe välja ja ma võin tema kohta öelda, nagu ma mõnikord mõne inimese kohta mõttes ütlen – vot see on XXI sajandi inimene. Jään igaljuhul huviga ootama. Kõige nunnun inimene, keda ma näinud olen, oli ca 60 aastane onu, kellel ilmselt polnud kodu, aga tal oli eriti lahe Aerofloti huud.
Kuna H&M sel hooajal mu südant pole võitnud, ega tõota seda võibolla ka teha, siis sattusin ma juhuslikult hoopis ühte stiilsesse erootikapoodi. Mitte et ma nüüd rõivaste asemel endale seksvidinaid hakkaks soetama, see oli lihtsalt väga kena ja roosa ja stiilne ja ilus pood, mitte nagu ma olen kuulnud, et Eestis need poed käivad. Aga noh, erootikapoed on ka Londonis ja Berliinis stiilsed.
Stockholmis on üks koht, mis on TÄPSELT nagu Tartus on Toomemägi ja Pirogov ja sealne ümbrus. Ja sealt avaneb selline vaade - võiks lausa ette kujutada, et allpool on püssikas ja veidi paremal Pirogov.
Esimene shoppingupäev lõppes sellega, et ostsin ühed roosad ballerinad ja kõik. Arvestades toidu hindasid, on tõenäoline, et ma hakkan nälgima ja olemasoleva raha eest siiski külastan aeg-ajalt Topshopi või mõnda teist kiirmoepoodi, kuna investeerida rõivastesse tundub lahedam kui toitu. Oot, aga kas söömine reostab loodust rohkem või vähem kui shoppamine?

1 comment:

Mihkel said...

"Rootslannad näevad head välja – blondid, keskmiselt grillkanad ja kannavad H&Mi."

Nad päevituvadki hästi. Ma nägin ka oma Soometripi ajal mõnda rootslast. Vastavad su kirjeldusele päris hästi. Lisaks, mis mina tähele panin, nad on pikad ja näevad heaoluühiskonnainimeste moodi välja. Tüüpiliselt liiguvad pigem üksi kui karjakaupa, erinevalt soomlastest, kellele meeldib käia valdavalt kahekesi.