HANG-OVER/HANG-ON/HANG-UP/HANG-OUT

Kujutage ette, et ma pole sel nädalal veel mitte üheski poes käinud. Sest iga päev on koolis tähtsaid asjatamisi ja iga päev saabuvad arved, mille maksmisega palutakse kiirustada, aga maksmisvõimaluste pakkumisega seoses palutakse siia-sinna joosta, järjekordades oodata ja lihtsalt loota, et äkki kusagil on keegi, kes teid aidata saab.

Rootsi on üks täielik manana-maa. Mis on imelik, sest prof. Paolo Mancini Itaaliast rääkis just ükspäev riikide meedia- ja ühiskonnasüsteemide kolmeks jagunemisest ja Rootsi muidugi käib Põhja- ja Kesk-Euroopa klassi. Kuigi mina topiks ta otsekohe kusagile Kreeka ja Brasiilia ja selliste soojade manana-kohtade kategooriasse. See on jaa, üllatav, meil Eestis käivad ka asjad kiiremini kui siin.

Sotsiaalset võrdsust on seevastu iga nurga peal - lisaks sellele, et siin kõik ühtemoodi riides käivad, oodatakse sama ka külalistelt - näiteks need päevad kui ma kannan mingeid imelikke roosasid riideid või kui mõnel riideesemel juhtub olema mõne kuulsa firma logo, on rootslased palju vähem sõbralikud kui siis kui ma kannan halli kleiti, halli pusa, musti sukkpükse ja tavalist silutud soengut ja teen oma rohelised silmad nii suureks kui võimalik. Sellistel päevadel sujub asjaajamine libedalt. Siis on nad nõus kompromissideks ja läbirääkimisteks, aga rõhutavad alati, et seadused/reeglid/eeskirjad/normid kehtivad eranditeta kõigile ja ühtemoodi. Iga asja jaoks on neil reegel, aga kui püüad selle järgi toimida jooksed peaga vastu seina, sest nende kontorid lihtsalt ei ole avatud. Appi noh.

Juulis lugesin ma Postimehest või kusagilt, et rootslased on maailma õnnelikuimad inimesed; kultuuridevahelise kommunikatsiooni loengus räägiti, et rootslastel on esikohal puhkus - jajaa, ju nad on kogu aeg õnnelikult puhkusel, kui ülejäänud inimestel on vaja allkirju ja muid pabereid lehvitada!

Järelikult. Alustan ka mina oma nädalavahetuseid nüüdsest kolmapäeva õhtust. Ja eriti sel nädalal kui on oodata, et multikategelane tuleb mulle külla ja me lähme nagu eeskujulikud rikutud urbaniseeritud noored kunagi pealiskaudsetesse baaridesse kokteilitama ja hirmkalleid salateid sööma, kulutame kõik raha Södermalmis shoppamisele ja siis vaatame edasi. Esmaspäevast kolmapäevani kolm tundi ennelõunal nagu siin kombeks, on aega olla akadeemiline.