Eile vaatasime Rootsi rahvuslikus filmiarhiivis 2003. aastal dokfilmide kõrgeima autasu The Silver Wolf''iga pärjatud Johan Söderbergi "Surplus'i". Toppen!
"Surplus - Terrorized into being consumers" meenutab kõige lihtsamalt väljendudes Merit Karise loenguid, Naomi Kleini globaalse korporatiivvõimu uurimusi ja Kalle Lasni adbusterseid. See on samal ajal propaganda, anti-propaganda, muusikavideo, dokk, fiktsioon, poeesia. Mulle meeldis, aga ma juba kujutan ette kuidas homses seminaris tuliseks vaidluseks läheb.
Film kubiseb metafooridest, peidetud sõnumitest, kombineeritud tehnikatest ja konsumerismivastasest diskursusest. Kõige lihtsam eesmärk on seletada inimestele paradigma muutuse vajalikkust - loobuda lollakast mõistusevastsest edevast tarbimisest. Hm, te peaks seda nägema, see on huvitav. Kuigi, ma olen täitsa kindel, et nii nagu see Eesti "Osta elevant ära" - nii ei saa inimesed ka "Surplus'ist" ühtemoodi aru.
Teine film, mis mind eelmisel nädalal viimases fashion science'i loengus väga köitis, on prantslase Philippe Lanfranchi "Christian Dior - The Man Behind The Myth" (2005), mis nagu iga titt ilmselt juba aru sai, räägib moelooja Christian Diorist. Eiei, see pole mingi imal ostupropaganda vaid kunstniku portree- ja ajaloofilm. Ma lugesin kuskilt, et seda näidatakse millalgi esimest korda telekas, nii et letsgo:) Ma ei ütleks, et see kurb film oli, aga rootsi tüdrukud viimases reas viskasid paar pisarat veidi enne lõppu. Haha. Beat that.
Ladies day osa juurde:
Drottninggatanil asuv Centralbad on 103 aastat tagasi asutatud linna üks vanimaid ja väärikamaid SPA'sid. Isegi ilma eriliste triitmentideta, leppides meeldivalt gustaviaanliku õhkkonna ja lihtsamate mõnude, nagu mullivann, saunad, soolabassein ja ujumis-lounge ning hulgaliselt tsillimiskohtade ja hea seltskonnaga ning minna sinna tööpäeval enne lõunat, võib päris odavalt saada nädala lõõgastavaima elamuse osaliseks (mis lause!). Peale keha-pai võib ka kõhutäiteks võtta kokteile, salatit või päris toitu ja siis peaaegu basseini ääres jalgu kõlgutada. Pärast õue astudes võtab vastu jahe sügispäikene ja salaaed, millest tuleb läbi minna, et Centralbad'ist tänavale jõuda. Kohalike naiste jaoks on see after-work umbes nagu meeste jaoks on Cafe Operas longdringitamine. (kus me eile käisime ja mulle ei meeldinud)
Pärast veemõnusid on hea omada sõpru, kes teavad linna parimaid insaiderite kohvikuid - näiteks Surbrunnsgatanil asuvat gallery-cafe'd, kus kõik joogid ja suupisted valmistatakse spetsiaalselt sinu maitse järgi, interjöör on rohkem kui ilus ja armas ja kõrvaltoas on maalid.
Aga noh, kõige rohkem tuleb muidugi tänada ilusat ilma, sest päikesepaiste teeb kõik päevad nii heaks, et ise ka ei usu. Ja külalised!
No comments:
Post a Comment