Happy new fashion writing and reading

Kui me sõpradega jõulude ajal seal soojas puust majas laua taga istusime ja igaüks pidi enda lemmik jõulukingi ütlema, siis ma valetasin. Või õigemini, alles nüüd ma tean, et mu lemmik-kink oli hoopis vanaisa kirjutatud sedel valges ümbrikus: "See on sinule raamatu jauks. Vanaisa."
Kuigi ka Annika kingitud märkmik ja multikategelase emme kingitud ajakiri kuuluvad TOP 5 hulka. Ja kui ma nüüd veel mõtlen, siis see ka, et talle meeldis mu presidendi essee-raamatus avaldatud jutuke. Vanemad inimesed on targemad ja teavad ju.
Küünlad ja/või/versus raketid
Reede õhtu. Sellel ajal, kui terve Stockholm ennast allahindlustel hulluks shoppab ja %-märgiga poodidest nagu sõda üle oleks käinud, vaatan ma oma aknaklaasil lambi peegeldust, nelja teeküünalt ja laual kuhjuvat raamatuvirna.
Ei, mul pole sellist tunnet, et jess töönädal sai läbi ja täna hakkan puhkama. Ja ei, ma ei säti endale pähe lokirulle, võta vahuvanne ega kuula mis-on-parim-peotuju-tekitaja-lugu, et paari tunni pärast mõnes peenes väljamaa baaris sõpradega kokteile maitsta ja seejärel mõnda trendikasse diskopallidega klubisse tippida. Mkm.
Mul on täielikult kadunud motivatsioon tegevuste suhtes, mis tähendavad palju võõraid inimesi, valju muusikat, teesklemist, et õudselt lõbus on olla jne. Mul ei tule meelde mitte ühtegi loogilist seletust sellele, miks peaks kunagi tahtma ööklubisse minna. Eriti veel Stockholmis, kus kõigil on enivei Canada Goose'i joped, Acne teksad ja Filippa K baby-doll kleidid. Not my cup of tea igal juhul. Mul tuli meelde, et Priit Hõbemägi ükskord mainis, et ükskõik, kui suur või väike mure kellelgi on - mure on mure ja seega on ta individuaalselt suur.
Käisin hoopis koreograafiatudengist Leedu sõbrannaga SPAs, maitsesin natuke liiga kaua sahtlis seisnud Kreekast kingituseks toodud shokolaadi, näppasin elutoa sahtlitest teeküünlaid ja vaatan tumesinisesse lumest valgesse lõpuks-ometi talvisesse Rootsi õue. Mul on närvid natuke läbi, sest ma pean kümne päeva jooksul valmis kirjutama kaks kodu-eksamit, mis on nii rasked, et baka töö kirjutamisele tagasi mõeldes tundub see nagu reedeõhtune häng.

2 comments:

Anonymous said...

hea Annelis,

aitäh Sulle eelmise aasta Rootsi blogihetkede eest. head uut 2008!

Sinu lugeja Kaug-Idast,

Leelo Maarja

Annelis said...

Tänan! Selliseid soove on ülimalt tore kuulda.