Sigtuna on nagu muinasjutu-linn, kus tänavad on ääristatud väikeste ja väga vanade punaste, kollaste, roheliste või roosade puumajakestega, mis enamasti on nii või teistpidi viltu. Kindla peale on nende majakeste akendel rippumas piparkoogisüdamed, valged pitskardinad, aknalaual potililled, küünlad ja päkapikud. Aedades on neil ehitud elavad kuusepuud, linnumajad, käsitsi meisterdatud aiamööblid ja muidugi saabidvõivolvod. Isegi majadele on puidust pitsid ja satsid peale nikerdatud. Need on madalate lagedega väikesed vanaaegsed majad, mis meenutavad täpselt selliseid majasid ja tänavaid nagu lasteraamatutes. Sigtunas on palju ruunikive, üks salapärane sala-aiaga maja, palju vanu varemeid, ilusaid uusi ja vanu ehitisi. Aga isegi uued majad on vanad. Vaatad salaja mõnest aknast sisse ja tunned, kuidas seal sees õhtuti täitsa kindlasti Lussekattereid rosinatega küpsetatakse ja kus lapsed põrandal kaltsuvaibal mängivad. Ja siis seal on veel sellised armsad saiapoed ja kohvikud ja kingapoed ja mänguasjapoed ja raamatupoed - väikesed poed - nagu vanasti, et igaühel on oma väike armas äri. Et komme ostetakse kommipoest ja piima piimapoest ja liha lihapoest. Nii nagu käib. Mitte nagu teate küll kuidas. See pole mingi muinasjutt, maailmas on veel täitsa nunnusid päris kohti olemas. Hoolimata uutest ja vanadest aastatest.
No comments:
Post a Comment