Tahtsin rääkida endast. Nimelt, kui mõnes kaubandusasutuses kassa läheduses juhtute korvi või lindile rebima järjekordseid kilekotte oma inflatsiooni tagajärjel ülehinnatud toidukraami tarvis, siis palun mitte vaadata "issand, mida see hull teeb" pilguga inimest, kes äärmiselt demonstratiivselt ja ülejäänud ostlejate suhtes kilekotti-põlastava-näoga enda ümber vahib ja võimalikult aeglaselt õlakotist ühte või kahte korduv-korduv-korduv-mitu-aastat-aastaid-isegi kasutatavat riidest kotti välja rullib ja oma kaubad seejärel sinna sisse asetab. Jah, jah, mul on selline ühe-mehe-kampaania käsil, et ma püüan võimalikult aeglaselt ja näitlikustavalt visualiseerida, et tõepoolest, ma tõepoolest võtan oma kotist kaastavõetud poekoti ja kasutan seda. Korduvalt. Nagu ma valmistan ilusa kujuga jääkuubikuid tühjakssaanud kommikarpidest, mis kuradi ideaalselt sobivad kilekotist tehtud jääkuubiku kotte asendama. See riidest koti inimene olen kahtlemata kah mina, ja ma ei andesta iial neile kümnetele tuhandetele isenditele, kes ikka veel, iga päev endale kaks uut kilekotti ostavad. Mida nad nendega teevad? Viivad iga päev kaks kotitäit prügi välja või?
Mõnikord ma tahaks lausa minna ja küsida, et "Mis teed kõikide nende kilekottidega, ah?"
9 comments:
Ma täiesti mittedemonstratiivselt võtan küll neid väikeseid tasuta kilesid, mille sisse puuvilju ja kohukesi pannakse. Kuna salatikarbist võib ebasoovitav mööda kotti laiali voolata, määrida teisi toiduaineid ja muudki. On alternatiive? Ma neid küll korduvkasutada ei viitsi..
Muidu lisaks veel, et peale globaalsete tagajärgede on kilekottide masskasutamine minu meelest mõistmatu ka sellepoolest, et see on üks ebamugavamaid kotiliike, mida kanda.
Kasutan salati puhul nippe a) pakendamine ehk karpi mitte mitte ääreni täis tuupida, b) kotti ladumine nii, et oleks kindlalt. Saab neist õhukestest kilekottidest vabaks.
See kommikarbi-idee läheb kohe kasutusse
Uus tase oleks see, kui tohiks salatit näiteks enda karpi osta (neid, mida pole veel ära pakendatud), et saaks demonstratiivselt ka oma karbi lagedale laduda, kuid see jääb vist tervisekaitse nõuete tõttu ära. Aga need, mille puhul on oht, et mööda kotti porgandi- või kapsavedelik uitama läheb - ma olen naiivselt siiamaani ka asetanud neid erilise hoolega nii otse ja püsti kui võimalik, et ei peaks kile järgi haarama. Või siis lootnud, et salatikarbitegijatel ka progress on toimunud ja nad arvestavad, et sealt välja ei jookseks. Issver, milline salatijutt nüüd tuli.
Aga mina kogun kilekotte. Sest mulle meeldib. Mul on üks Prisma kilekott. Ja Corte Inglesi omasid on mul ka, nii kuldseid kui rohelisi. Masymasi omasid terve suur hunnik. Siis veel Carrefouri omasid ja valgeid. Kõik tasuta saadud. Poemüüja vaatab mind imelikult kui ütlen "no quiero bolsa" ja laob kõik mu ostud ise mitmetesse kilekottidesse samal ajal kui ma ei näe.
Prügi viskan ka maha.
Ja salatit ma ei osta. Ja brasiilia banaane ka mitte. Ma ostan hoopis seajalgu. Kohalikke. Kilekotis.
Okei, mul on tegelt poekott. Aga miks sellest rääkima peab? Pole mingi uhkustamise asi mu meelest.
Liiguks äkki edasi ja ostaks mõned kohalikud juurviljad.
mul on ilus pruuni-kollase-türkiisi-kirju poekott, mille ma küll demonstratiivsuseta kotist välja sikutan, kuid loodan, et vähemalt üks kilekotlane mu seljataga mõtleb, et "võtaks äkki seekord ühe vähem".
ja ma olen tähele pannud, et poemüüja naeratab mulle sellepärast sõbralikumalt. üks kilekott vähem ja üks naeratus rohkem on hea algus, mahetoiduni on veel aega (minul ja kilekotlastel mõlemal)
ja minu arvates on näiteks vägagi uhkustamise asi. "vaata vaata vaata mind ja kadesta mu tasuta naeratusi, sa ei saa oma kilekoti-karmavõlga siis ka tasa kui terve talv iga teisipäev kõikidele eesti kitsedele kõikidesse eesti metsadesse heinu viid!". minule piisaks ainult otepää kitsedest kaks korda kuus, nii et pohhuilt uhkustan
Meie leibkonas on riidest kotid väga tihedas kasutuses juba vähemalt paar, kui mitte rohkem, aastat ning mina olen sellega nii ära harjunud, et ei pane enam tähelegi, et minu kangast kandam mingit erilist huvi tekitaks kelleski.
Mis puutub neisse väikestesse kilekottidesse, mida kassapidaja su asjade ümber mässib või mida omal käel rullist võtta saab, siis mitmel korral elus on sul neist praktilist kasu olnud? Minul pole mitte kunagi piim või rosolje lekkinud siis, kui see on täiendava kilekotiga ümbritsenud olnud, või kui, siis paraku kõigest hoolimata ikka ka läbi selle lisakaitse kõigi muude asjade peale.
Palju efektiivsem on tõesti kasutada õigeid pakendamismeetodeid, et ei pane kõige põhja kilepiima pakke ja sinna peale mõnd nugade komplekti lahtiselt. Või vastupidi.
Mõni ütleb, et teinekord piim lekib juba ostes. No mida sa ostad seda lekkivat pakki siis, vali sellest kastist, kus põhjas ei ujuta ja kontrolli enne põgusalt, mida sa omale poes korvi ajad.
Mõni ütleb, et salatikarbil tuleb kaas ära äkki. Ei tule ta ise midagi, keegi ikka tavaliselt aitab kaasa sellega, kui paneb salatikarbi kotti sellisesse konditsiooni, mis välistab kaane kinnijäämise.
No ja ega lolluse vastu ei saa ka ükski kilekott (omast käest tean), kui ikka viskad kogu ostu suvakalt autoistmele, siis pead paraku leppima ka sellega, et hooletus ees, rada järel.
Ignorant nagu ma olen, pean tunnistama, et ostan vähemalt ühe kilekoti iga toidupoes käimise ajal.
Sestap, see sobib hästi minu prügikasti - tsükkel on kenasti nii, et õhtul ostan koti, mille hommikul viin välja - paberkotid jääksid lihtsalt seisma ja koguneksid riiulisse ning peaksin need ära viima paberisorteerimisse. Riidest kotti pole mul lihtsalt kuhugi panna ja ilmselt unustaksin ma selle ka ära nii, et kui ostaksin prügikotte, ostaksin ilmselt nii või naa ka kilekoti juure.
Post a Comment