Japp, nüüd on kindlasti sügis. Tuul puhub merd vastu kaldaäärseid kive ja linnukesed söövad akna taga oranze pihlakamarju; jalutades näpistab külm sõrmi ja lehed on kollased. Maja tagune mets ja künkad ei ole enam suviselt mustikased ega Lappis Beach suvitajaist tulvil. Paadid õõtsuvad üksildaselt sadamates ja mastide kolin sulandub perfektselt vee, tuule ja kaldahäältega. Üle jõe on varakult näha süttivaid lampe veeäärsetes kollastes ja punastes majades.
Kell viis lülitatakse sisse tänavavalgustus ja roosad riided tunduvad kohatud. Kuigi - siin tundubki kõik roosa väga kohatu. Kogu aeg. India poiss köögist teeb mulle niigi pidevalt komplimente, et "oo sul kõik nii värviline". Ja kollase kleidi kohta arvatakse, et "well, it totally looks different... I mean, you differ from the mass". On aeg suvised riided kokku lappida ja unustada, et on võimalik teeselda, nagu oleks Skandinaavias kunagi olnud surfi-ilm.
Head aega lillelised kleidid, türkiissinised shortsid, värvilised t-särgid, valged rihmikud, lühikesed varrukad, õhukesed jakid, muretult sinna-tänna lippamine ja kergemeelsus. Mul on tunne, et suvise kergemeelsuse kadumisest olen ma juba kirjutanud.
Tere kollastes lehtedes sahistamine, vihmapiisad, sügistormid, päiksepaistelised saapa-sooja-jaki-ilmad, karged tuuleiilid varahommikuses udus, unest ärkav metroo, öine kojukõmpimine külmas.
Kõigest hoolimata, mulle meeldib. Sügis on sama hea nagu kõik teised aastaajad. Saab käia muuseumites, pildistada neid samu kohti teistusuguse valgusega ja loota, et hea seltskond jääb ka külmal ajal teed Jägermeisteriga jooma ja rändom õhtutel spagette keetma. Kuigi jaa - fotokas on mul ajutiselt (?) katki ja Internet kaob teadmata kadunud ajaks Karlaplani.
No comments:
Post a Comment