Käisime suvel ühel jätkusuutlikul ekspeditsioonil. Ühinesime teistega põhumaja ehituseks ning talguteks võõraste inimeste juures Esnal. Ekspeditsiooni minu jaoks kõige olulisemaks faktiks kujunes teadmine, et esimese nelja päeva jooksul, mil 12-liikmeline grupp inimesi kolm korda päevas einestas ja oma igapäevaseid toiminguid tegi - ei tekitatud MITTE ÜHTEGI PRÜGIKOTTI. Seega, sõbrad - me ei peaks olema uhked selle üle kui läheme matkama ja esimese asjana kuulutame välja laagripaiga kileprügikoti asukoha ja olemasolu - me tohiksime uhked olla vaid siis, kui suudame elada nii, et meil ei lähe VAJA prügikotti. Et me EI TEKITAKS prügi. Fotol kaunid ja suvel lõputuina näinud kesk-Eesti viljaväljad, mis hilissuvevihmade käes kahjuks hävisid. Maailm ei päästa inimesi. Pilootklipp ettevõtmisest asub siin.
1 comment:
Mu vana läpakas on praeguseks juba vist pea kaks aastat katki olnud. Nüüd panin uue monitori külge ja masina käima ning esimene asi, mis ette lõi, oli sinu blogi. Ma arvan, et sinu mõtted on väga õiged ning meil peaks olema rohkem aega mõelda, kuidas teha nii, et me tekitaks vähem prügi. Mulle meeldivad kõik sellised asjad, mida saab kasutada mitmeks erinevaks otstarbeks ja eelistatavalt korduvalt. Aga alati ei ole mul aega asju läbi mõelda ja nii ma võtangi näiteks matkale kaasa asju, mis tekitavad prügi. Või autosse või tööle. Okei, matkadega on õnneks lugu parem, ma siiski pakendan suurema osa asju ümber sellistesse pakenditesse, mida ma kindlasti tahan koju tagasi tuua. Aga ometi, poest pean ma nad ikkagi tetrapakkides ja kiledes ostma. Turukauba võludeni pole ma veel päriselt jõudnud, aga ma tean, et seal on palju häid alternatiive tarbimisühiskonna ikkes olevaile inimestele.
Sellised mõtted tulid esimese raksuga.
Post a Comment